Autor: Marge Taivere, Cleveroni Lõuna-Ameerika vanem-piirkonnajuht
Kui märtsis tabasid kogu maailma reisikeelud, oli Cleveronil just parajasti käsil esimese rahvusvahelise toiduroboti paigaldamine. Cleveroni paigaldus- ja koolitustiim mõistis, et võrreldes varasemaga ei ole enam nii vabalt võimalik reisida. See tõstatas uue väljakutse: kuidas paigaldada robot, kui tiimi ei saa Viljandi peakontoris välja õpetada ja kohapeale ei ole võimalik reisida? Ning leidsime lahenduse — paigaldamise jaoks mõeldud liitreaalsuse koolituse. Lahendus loodi vaid mõne kuuga ja seda tuli katsetada enne, kui palusime partneritel seadmed üksnes meie virtuaalse toe abil paigaldada.
Meie eesmärk oli koostada tehnilised juhised, mis oleksid selged ja arusaadavad kõigile, olenemata sellest, kas inimesel on tehnilised oskused või varasem tehnoloogiaalane kogemus. Selle katsetamiseks panime kokku spetsiaalse tiimi: naisterahvad turundus-, müügi-, IT- ning teadus- ja arendusosakonnast. Enamikul neist puudus varasem kogemus pakiroboti seadistamisel. Mul oli suur rõõm olla üks tiimiliikmetest.
Alustasime toiduroboti ning selle paigaldamise ja kalibreerimise kohta käivate tehniliste dokumentide lugemisega. Pärast seda pidime läbima ka Cleveroni veebipõhises koolitusportaalis kvalifikatsioonikatse. Dokumentide ja tehniliste andmete hulk oli algul üsna hirmuäratav, kuid iga teabekillu abil muutus keerukas seade üha selgemaks.
Kui ma väljaõppealale jõudsin, tutvusid teised naised juba liitreaalsuse prillide ja iPadiga, mis näitasid seadet nii seest kui ka väljast. Meie koolitajat ei heidutanud meie (rohked) küsimused. Selle asemel palus ta meil kiivrid pähe panna ja asjaga algust teha.
Esimesel päeval sõitsime neljakesi käärtõstukiga ringi ja paigaldasime seadme välimisele osale erinevaid metallosi. Tundus, nagu paneksime kokku massiivset IKEA garderoobisüsteemi. Oma koha pidid leidma paljud kruvid ja seibid. Minu jaoks oli kõige põnevam osa seadme maandusjuhtmestik. Kas paigaldasime selle õigesti? Pidime ootama järgmise päevani.
Teadsime, et teine päev on palju raskem, kuna mis tahes robottehnika kalibreerimine võib olla väga keeruline. Lülitasime elektri pealüliti sisse ja alustasime kõigi liikuvate osade, mootorite, sumistite jms signaalikontrolli. Kõik töötas, isegi tuled, mille eelmisel päeval maandasime! Teine päev oli seotud liitreaalsuse ja kalibreerimisega. Lühidalt öeldes tähendab kalibreerimine seda, et üks inimene roomab seadmesse sisse ja sealt välja ning tõstab kaste õigetesse asenditesse. Teine inimene on seadmest väljaspool ja järgib liitreaalsuse liidese juhiseid. Ma ei ütle, et sain sellest täielikult aru, kuna see vajab kindlasti rohkem aega, kuid üldine loogika joonistub mõningase harjutamisega välja.
Kõik naised õppisid nende kahe päeva jooksul palju. Mõni polnud varem käärtõstukiga sõitnud ega elektritrelli kasutanud. Keegi meist polnud varem liitreaalsust kasutanud ja tehnoloogia ise avaldas kõigile väga muljet. Meie inseneride tiimi loodud ilu peitub lihtsuses ja saime seda ka ise kogeda. Samuti sai meie koolitustiim palju kasulikku tagasisidet, mida kasutatakse selleks, et täiustada koolitusprogrammi, mis on mõeldud paigaldamise juhendamiseks kogu maailmas.
Ärge saage minust valesti aru, paigaldamise ajal oli meil meie äärmiselt kannatlikust juhendajast väga palju abi. See pole seade, mida on lihtne paigaldada, kuid kindlasti pole see võimatu. Vajasime paigalduslahendusi ajal, mil meil polnud võimalik reisida USA-sse, Austraaliasse ja paljudesse teistesse riikidesse, mis kõik end ükshaaval lukku panid, ning mil meie partnerid ei saanud tulla koolitusele Viljandisse. Selle spetsiaalse paigaldusprotsessi eesmärk oli tõestada, et meie tehnilised juhendid ja liitreaalsuse lahendus on selged, arusaadavad ning sellistes oludes koos meie tehnilise kaugtoega meie partneritele hõlpsasti kasutatavad. See eesmärk sai kindlasti täidetud.
* Cleveroonik on Cleveroni töötaja.