Eesti aastal 2021: pakiautomaat igas linnas ja külas?

Nüüdse kriisi ajal teevad inimesed kõikjal palju oma oste veebis. Linnaelanikud on sealjuures aga eelisseisus, sest neil on saada pea lõputult tarnevõimalusi. COVID-19 on selgelt näidanud, et maal elavatel inimestel puudub juurdepääs samale logistikataristule. Mis on meie lahendus? Varustada iga linn ja küla 2020. aasta lõpuks pakiautomaadiga.

Üleminek veebikaubandusele

Viiruse COVID-19 kiire levikuga seoses on üha enam inimesi hakanud oma oste tegema veebikanalites. Ja sellel üleminekul näib olevat pikaajaline mõju: 93% küsitletutest on väitnud, et kavatsevad edaspidi internetis ostelda kas rohkem (60% küsitletutest) või sama palju (33%) kui enne haiguspuhangut. Tarbijad soetavad veebist kõike ning on sunnitud ostude tegemiseks ja kaupade kättesaamiseks uusi võimalusi otsima. Eelistatuim variant on inimkontaktivaba kohaletoimetamine. See järsk muutus selles, millised ostuviisid on inimestele vastuvõetavad ja kättesaadavad, on tinginud erisuguste e-kaubandusteenuste kasutuse kiire kasvu.

Ehkki e-kaubanduses tervitatakse seda uute klientide suurt sissevoolu avasüli, on see tarnimisel tekitanud palju probleeme. Linnaelanikel on võrgust ostetud kaupade kättesaamiseks arvukalt võimalusi: järeleminek kauplusesse või kaupluse sissesõidualasse, mitmesugused kulleriteenused ja üle linna paiknevad välipakiautomaadid. Maapiirkondades elavate inimeste jaoks aga asi nii mugav pole ning nende valikuvõimalused on piiratud.

Maakogukonnad ja pakkide kättesaamise logistikatants

Pakkide kohaletoimetamisteenused on loodud eelkõige linnu silmas pidades, kuna seal elab rohkem inimesi ja on suurem nõudlus. Mis seisu paneb see aga maakogukonnad? Eestis on pakiautomaadid väga populaarsed ning linnades ja suuremates maakonnakeskustes leidub neid palju. Lisaks on need pakkide kättesaamiseks eestlaste meelisvariant, sest on kullerist odavamad ja erinevalt postkontorist avatud peaaegu igal kellaajal. Külas elades aga võib pakiautomaadi juurde pääsemine olla keeruline, sest automaadid asuvad teinekord mitmekümne kilomeetri kaugusel ja ühistranspordisüsteem pole kuigi tõhus.

Autoomanikel on võimalik see pikk reis ise ette võtta, teised aga on sunnitud olukorra loomingulisemalt lahendama. Paljud lasevad paki ära tuua sõpradel või sugulastel. Teised on liitunud kogukondlike Facebooki rühmadega, kus nad saavad paluda lähimasse linna liikujatel oma paki väikse tasu eest peale korjata. Pakiautomaadid on loodud pakkuma mugavust, ent maal elades see alati paraku ei toimi.  

Cleveroni suurejooneline idee: pakiautomaat igasse Eesti külla

Meie Cleveronis usume, et innovatsioon ei pea sündima üksnes suurlinnades, ja oleme ise selle suurepärane näide. Cleveron asub 17 000 elanikuga linnas ja loob futuristlikke pakiroboteid, mida kasutavad mõned kõige uuenduslikumad jaemüüjad, kes tegutsevad maailma suurimates linnades. Ühel meie kliendil on rohkem töötajaid kui meie riigis on elanikke.

Nagu paljude ettevõtete puhul, peatas COVID-19 kriis ajutiselt ka meie igapäevase tegevuse, kuid see andis meile ka aega keskenduda rohkem sellele, mida me kõige paremini teeme: innovatsioonile. Hakkasime mõtlema, kuidas saaksime omaenda kodumaale, Eestile, enam väärtust luua ja inimeste aega veelgi rohkem säästa. Praegu on Eestis ligikaudu 4500 küla, kus elab kokku 430 000 inimest. Enamiku jaoks neist on pakiautomaadi kasutamine keeruline, sest nende läheduses ei paikne ühtegi. Töötasime kähku välja põhimõttelise lahenduse pakikapi jaoks, mida saab paigaldada bussipeatustesse üle riigi. Panime sellele nimeks Cleveron 361. Tegemist on välipakikapiga, milles on ühendatud pakiautomaadi ja bussipeatuse omadused. Cleveron 361 toob vajaliku teenuse tarbijatele lähemale, muutes veebipoodidest ostmise maainimestele mugavamaks ja kiiremaks ning lühendades linnaelanike jaoks tarneaegu. Seda uut päikeseenergial töötavat pakikappi saab kasutada tarnija liigist sõltumatu automaadina, mida saavad pakkidega täita nii kullerid kui ka näiteks bussijuhid.

„Eestis on üle 4500 küla ja väikelinna, kus praegu veel pole ühtegi pakiautomaati. Arvutasime välja, et kui riik investeeriks sellesse 20 miljonit eurot, oleksime valmis paigaldama pakiautomaadi igasse Eesti külasse,“ sõnas Cleveroni tegevjuht Arno Kütt.

Tuhat jaatust

Otsustasime oma teesi Eesti rahva seas kontrollida ja küsisime oma jälgijatelt Facebookis, kas nad oskavad nimetada mõne küla, kus pakiautomaat ära kuluks. Vastukaja sellele oli tohutu. Meie Facebooki postitus hakkas kohe kulutulena levima. Kolme päeva jooksul jõudis see 187 000 inimeseni, mis on 25% kõigist Facebooki kasutajatest Eestis. Postitus sai üle 2400 reaktsiooni ja 1300 kommentaari ning seda jagati enam kui 800 korda. Meie postkast täitus pilgeni vastustega inimestelt, kes ütlesid, et nende külas on pakiautomaati tarvis.

Paljud kirjeldasid seda, kuidas nad praegu oma pakkidel järel käivad. Järgnevad on vaid mõned üksikud näited:

•  „Ma pean kokku sõitma maha 40 km lihtsalt selleks, et pakiautomaati kasutada. See tähendab, et ma ei saa oma pakki kätte nii kiiresti, kui tahaksin.“

• „Lähim pakiautomaat asub 7 km kaugusel. Mõnedel inimestel pole pakile järele minemiseks ühtegi transpordivahendit ja nad peavad sinna bussiga sõitma. See oleks väga mugav, kui minu kodu lähedal oleks pakiautomaat.“

• „Meil on hädasti pakiautomaati vaja: mulle lähim automaat jääb 25 km kaugusele ja teise lähimani on 40 km.“

• „Jaa! Olen sunnitud kasutama lähimas linnas asuvat automaati, aga see on pidevalt täis ja tellitud asjade kohaletoimetamine viibib seetõtu.“

• „Ma pean lähimast pakiautomaadist paki kättesaamiseks sõitma kokku 34 km. See on jube tüütu!“